Sisu

• Egoism

  
  

  Egoism on eetiline teooria, mis käsitleb omakasu moraali alustalana.

• Altruism

  Altruism või omakasupüüdmatus on põhimõte või tava, mille pärast muretsetakse teiste heaolu pärast. See on traditsiooniline voorus paljudes kultuurides ning mitmesuguste religioossete traditsioonide ja ilmaliku maailmapildi põhiaspekt, ehkki mõiste "teised", kelle poole tähelepanu tuleks pöörata, võib kultuuride ja usundite lõikes varieeruda. Altruism või omakasupüüdmatus on isekuse vastand. Selle sõna lõi prantsuse filosoof Auguste Comte prantsuse keeles kui altruisme egoismi antonüümi jaoks. Ta tuletas selle Itaalia altruist, mis omakorda oli tuletatud ladina alterist, tähendades "teisi inimesi" või "kedagi teist". Altruismi bioloogilises vaatluses päevaorganismide põllupopulatsioonides võib määratleda kui indiviidi, kes teeb toimingu, mis on nende endi jaoks kulukas (nt nauding ja elukvaliteet, aeg, ellujäämise või paljunemise tõenäosus), kuid toob kasu kas otseselt või kaudselt mõnd muud isikut, ilma et oleks oodata vastastikkust ega selle tegevuse eest hüvitist. Steinberg soovitab määratleda altruismi kliinilises keskkonnas, see tähendab "tahtlikke ja vabatahtlikke tegevusi, mille eesmärk on teise inimese heaolu suurendamine, kui puuduvad mingid quid pro quo välised hüved". Altruismi saab eristada lojaalsuse tunnetest, kuna kuigi viimane põhineb sotsiaalsetel suhetel, ei arvesta altruism suhteid. Palju on vaieldud selle üle, kas inimpsühholoogias on võimalik "tõeline" altruism. Psühholoogilise egoismi teooria soovitab, et ühtegi jagamist, abistamist või ohverdamist ei saa kirjeldada kui tõeliselt altruistlikku, kuna näitleja võib saada sisemise tasu isikliku rahulduse vormis. Selle argumendi paikapidavus sõltub sellest, kas sisemisi hüvesid loetakse hüvedeks. Samuti ei pruugi näitleja tasu oodata. Mõiste altruism võib viidata ka eetikaõpetusele, mis väidab, et indiviidid on moraalselt kohustatud teistele kasu tooma. Selles tähenduses vastandub see tavaliselt egoismile, mida määratletakse kui enda enda heaks tegutsemist.

  
  

• Egoism (nimisõna)

  Kalduvus mõelda isekalt, pidades silmas ainuhuvi.

• Egoism (nimisõna)

  Arvamus, et moraalne käitumine peaks olema suunatud ainult omakasu huvides.

• Egoism (nimisõna)

  Egotism.

• Altruism (nimisõna)

  Teistega arvestamine, nii loomulik kui ka moraalne, arvestamata iseendaga; pühendumine teiste huvidele; vendlik lahkus; ennastsalgavus; vastandatud egoismile või isekusele.

• Altruism (nimisõna)

  Tegevus või käitumine, mis toob esinejale mõne hinnaga kasu mõnele teisele.

• Egoism (nimisõna)

  Descartesi ja Johann Gottlieb Fichte teatud äärmuslike järgijate või jüngrite õpetus, mis leiab egost kõik teadmiste elemendid ja suhted, mida see eeldab või pakub.

• Egoism (nimisõna)

  Liigne enesearmastus ja mõte; harjumus pidada iseennast iga huvi keskpunktiks; isekus; - vastandub altruismile.

  
  

• Altruism (nimisõna)

  Teistega arvestamine, nii loomulik kui ka moraalne; pühendumine teiste huvidele; vendlik lahkus; - vastandatud egoismile või isekusele.

• Egoism (nimisõna)

  püüe enda jaoks isiklikku tunnustust saada (eriti lubamatute vahenditega)

• Altruism (nimisõna)

  omakasupüüdmatu mure teiste heaolu pärast