Sisu
-
Igavik
Igavikus on tavapäraselt lõpmata pikk periood. Klassikalises filosoofias määratletakse igavikku aga väljaspool aega eksisteerivana, samas kui sempiternsus on mõiste, mis vastab igaviku kõnekeelsele määratlusele. Igavik on oluline mõiste paljudes religioonides, kus jumala või jumalate kohta öeldakse, et need kestavad igavesti. Mõned, näiteks Aristoteles, ütleksid loodusliku kosmose kohta nii mineviku kui ka tuleviku igavese kestuse kohta sama ja nagu igavesed platoonilised vormid, peeti muutmatust hädavajalikuks.
Igavik (nimisõna)
Olemine ilma lõputa, lõpmatu aeg.
Igavik (nimisõna)
Eksisteerimine väljaspool aega.
Igavik (nimisõna)
Ajavahemik, mis ulatub lõpmata kaugele tulevikku.
Igavik (nimisõna)
Ülejäänud aeg, mis kulub pärast surma.
Igavik (nimisõna)
Võrdlemisi pikk aeg.
"See on olnud igavik sellest ajast, kui me üksteist viimati nägime."
Igavesti (määrsõna)
Igaviku jaoks; igavesti.
"Olen igavesti tänulik teie abi eest."
Igavesti (määrsõna)
Lakkamatult, korduvalt.
Igavik (nimisõna)
lõpmatu või lõpmatu aeg
"selline olukord on kestnud kogu igaviku"
"nende armastus pitseeriti igaveseks"
Igavik (nimisõna)
riik, millele kellaajal pole rakendust; ajatus
"kohtumine aja ja igaviku vahel"
"igaviku sümboolsed sümbolid"
Igavik (nimisõna)
lõpmatu elu pärast surma
"surematud hinged, mis on määratud igavikku"
Igavik (nimisõna)
kasutatakse eufemistlikult surmale viitamiseks
"ta oleks võinud auto alla kukkuda ja viia nad mõlemad igavikku"
Igavik (nimisõna)
ajavahemik, mis tundub väga pikk, eriti seetõttu, et see on tüütu või tüütu
"vaikus, mis kestis igaviku"
Igavesti (määrsõna)
viisil, mis jätkub või kestab igavesti; jäädavalt
"tema igavesti optimistlik suhtumine"
"me peame olema igavesti valvsad"
Igavesti (määrsõna)
tüütu või tüütu viisil, mis näib kesta igavesti; pidevalt
"ta kihutas igavesti"
Igavesti (määrsõna)
kasutatakse imetluse, tänu jne avaldamise rõhutamiseks.
"Ma olen igavesti tänulik"
Igavik (nimisõna)
Lõpmatu kestus, minevikuga alustamata või tulevikus lõppemata; ka tulevikus lõpmatu kestus; lõputu aeg.
Igavik (nimisõna)
Seisund, mis algab surmast; surematus.
Igavesti (määrsõna)
Igavesel viisil.
Igavik (nimisõna)
aeg lõputa
Igavik (nimisõna)
igavese eksistentsi seisund, mida mõnes usundis usuti iseloomustavat järelelu
Igavik (nimisõna)
näiliselt lõputu ajavahemik (ootamine)
Igavesti (määrsõna)
piiramatu aja jooksul;
"keegi ei saa elada igavesti"
"säravad talad, mida meie isad halastavad tema tuletornist aina enam"