Sisu

• Peamine erinevus
• Võrdlusdiagramm
• Mis on gaas?
• Mis on aur?
• Gaas vs aur

Peamine erinevus

Inimestel on seda raske gaasi ja auru vahel vahet teha, kuna viimane on ka omamoodi gaas ja seda ei märgistata nagu mis tahes muud eraldi olekut. Gaas on aineseisund, millel on molekulide vahel kõige vähem molekulidevahelist atraktsiooni ja mis on palja silmaga nähtamatu. Vastupidiselt sellele on aur gaaside ja vedeliku vahel tasakaalus olekus, mis pärast rõhu avaldamist ja temperatuuri hoidmist võib tagasi oma algsesse vormi, vedelikuks. Siinkohal tuleb märkida, et gaasilist materjali, mida me vedelikest tasakaalus olekusse saame, nimetatakse auruks. Gaasiline materjal, mida me veest saame (vedelik), on tuntud kui veeaur, mitte kui vesigaas.

Võrdlusdiagramm

Mis on gaas?

Gaasi klassifitseeritakse ühte neljast mateeria olekust; neil on vaba ruumi hõivamine, sõltumata kujust ja mahust, selgelt eristatav. See omadus on tingitud sellest, et molekulide vahel on väga väike molekulidevaheline atraktsioon. Kolm ülejäänud mateeria olekut on tahke, vedel ja plasma. Tahketel ainetel on kindel kuju ja maht, vedelikel on kindel maht, kuid neil puudub fikseeritud kuju omadus; nad saavad anuma kuju, kuhu nad valatakse. Gaasilised molekulid liiguvad pidevalt molekulide vahel esineva nõrga tõmbejõu tõttu iseseisvalt. Gaas võib täita ükskõik millise suurusega mahuti, kuna gaasilised molekulid on pidevalt liikvel. Gaasid klassifitseeritakse isegi gaasilises olekus. Näiteks klassifitseeritakse süsinikdioksiid gaasiks, kuna see jääb gaasiks isegi toatemperatuuril või teisisõnu võime öelda, et CO2 ei muuda kunagi oma olekut. Seetõttu ei kuule te kunagi mõistet süsinikdioksiidi aur; seda nimetatakse alati süsinikdioksiidi gaasiks.

Mis on aur?

Aur on teatud tüüpi gaas, mis on tasakaalus olekus gaasi ja vee vahel; see saab tagasi oma algsesse vedelasse olekusse, kui sellele avaldatakse survet ja temperatuuri hoitakse konstantsena. Aurude algseisund võib olla ka tahke, seega peaks toatemperatuuril oma neutraalses faasis olev aur olema kas vedel või tahke. Aurud on gaasidega võrreldes kergemini kokkusurutavad, kuna need on pidevalt ülemineku all. Kui aur peab liikuma tagasi algsesse olekusse, tuleb sellele avaldada survet ja temperatuuri muuta ei ole vaja. Aur on termin, mida kasutatakse gaasilise molekuli jaoks, mis võib olla vedelik toatemperatuuril. Veest aurustunud vett kirjeldatakse kui veeauru ja kui veeaur avaldab rõhku, muutub see tagasi vedelaks. Teisisõnu on veeaur gaasilises olekus olev vesi. Aurud on palja silmaga nähtavad, kuna selles toimub füüsiline muutus.

Gaas vs aur

• Gaas on üks neljast mateeria olekust, seevastu aur on gaasiline olek, mille korral gaas ja vedelik on tasakaalus.
• Gaas ei muuda oma olekut toatemperatuuril ega neutraalses olekus. Vastupidiselt sellele jõuab aur toatemperatuuril tagasi algsesse olekusse, mis on kas vedel või tahke.
• Gaasi faasi muutmiseks on vajalik temperatuuri ja rõhu muutus. Teisest küljest on aurude algsesse olekusse viimiseks vajalik rõhu muutus.
• Gaasi ei saa palja silmaga näha, aurud on aga palja silmaga nähtavad, kuna need on pideva ülemineku ajal.