Sisu
Peamine erinevus mõisa ja mõisa vahel on see, et Mõis on mõis maal, millele on lisandunud mõisakohtu pidamise õigus ja Mõis on suur elumaja.
-
Mõis
Inglise õiguses on mõis pärandvara, millele on lisanduv õigus pidada kohtuparuniks nimetatud kohut, see tähendab mõisakohtu. Feodaalsüsteemi kohaseks ametiajaks on lõiv (või vahendustasu), millega mõis aja jooksul rajati, mis sarnaneb tänapäevase "äri" asutamisega vabamajas. Sellegipoolest kirjeldatakse mõisat sageli kui peamist feodaalset valdust ja see on ajalooliselt seotud marssi, maakonna, saja, kihelkonna ja aleviku territoriaalsete jaotustega.
-
Mõis
Mõis on suur elumaja. Sõna ise tuleneb vana prantsuse keele kaudu ladinakeelsest sõnast mansio "elama", abstraktsest nimisõnast tuleneb tegusõnast manere "elama". Ingliskeelne sõna "manse" määratles algselt piisavalt suure vara, et koguduse preester saaks end ülal pidada, kuid mõis ei ole sel viisil enam isemajandav (võrrelge Rooma või keskaegset villa). Mõis pärineb samast juurtest - territoriaalsed valdused, mis antakse härrale, kes sinna jääb -, seetõttu on kerge mõista, kuidas sõnal mõis oma tähendust sai.
Mõis (nimisõna)
Maatükk.
Mõis (nimisõna)
Sellise pärandvara peahoone või sarnane elukoht; mõis.
Mõis (nimisõna)
Rajoon, kus feodaalne isand võis kasutada keskaegses Lääne-Euroopas teatud õigusi ja privileege.
Mõis (nimisõna)
Isandate elukoht ja kontrolli asukoht sellises ringkonnas.
Mõis (nimisõna)
Mis tahes kodupiirkond või territoorium, kus volitusi teostatakse, sageli politsei- või kriminaalasjas.
Mõis (nimisõna)
Ones naabruskond.
Mõis (nimisõna)
Suur maja või hoone, tavaliselt ehitatud jõukatele.
Mõis (nimisõna)
Luksuslik korter (korter).
Mõis (nimisõna)
Vaimulikule ette nähtud maja; manseti.
Mõis (nimisõna)
Peatuskoht reisi ajal; lava.
Mõis (nimisõna)
Astroloogiline maja; kuu jaam.
Mõis (nimisõna)
Üks kahekümne kaheksast taeva lõigust.
Mõis (nimisõna)
Individuaalne eluase või korter suure maja või hoonete rühma sees. (Nüüd peamiselt vihjates Johannese 14: 2.)
Mõis (nimisõna)
Mis tahes Rastafari liikumise haru.
Mõis (nimisõna)
suur maakodu koos maadega
"Tudori mõisahoone Inglise maakohas"
"Kelmscotti mõis"
Mõis (nimisõna)
(Inglismaal ja Walesis) maaüksus, algselt feodaalne lord, mis koosneb lmes demesne'ist ja üürnikele renditud maadest
"õigus kaevandada maagid Little Langdale mõisas"
Mõis (nimisõna)
(Põhja-Ameerikas) üürnikele renditud kinnisvara või piirkond, eriti sellise, mille annavad Suurbritannia koloonia kuninglikud hartad või praeguse New Yorgi osariigi Hollandi kubernerid.
Mõis (nimisõna)
politseijaoskonnaga kaetud piirkond
"nad olid oma mõisa vaieldamatud valitsejad"
Mõis (nimisõna)
neil on oma naabruskond või tegevuspiirkond.
Mõis (nimisõna)
suur, muljetavaldav maja.
Mõis (nimisõna)
suur korrusmaja.
Mõis (nimisõna)
terrass või mõisaplokk
"Carlyle mõisad"
Mõis (nimisõna)
Isandale või aadlikule kuuluv maa või nii palju maad kui tema enda käes hoitud isand või suur isiksus oma perekonna kasutamiseks ja elatiseks.
Mõis (nimisõna)
Maatükk, mida kasutavad üürnikud, kes maksavad omanikule tasuta talumaja üüri, mõnikord mitterahaliselt ja mõnikord osutades teatud ettenähtud teenuseid.
Mõis (nimisõna)
Eluruum - kas maja osa või tervik või muu varjualune.
Mõis (nimisõna)
Mõisa isanda maja; mõisahoone; järelikult: iga märkimisväärse suuruse või pretensiooniga maja.
Mõis (nimisõna)
Taeva kaheteistkümnes osa; Maja. Vaata 1. maja, 8.
Mõis (nimisõna)
Koht taevas hõivati kuu poolt igakuise revolutsiooni käigus iga päev.
Mõis (verb)
Elama; elama.
Mõis (nimisõna)
mõisahärra mõis
Mõis (nimisõna)
isanda maavaldus (koos sellel asuva majaga)
Mõis (nimisõna)
(astroloogia) üks 12-st võrdsest piirkonnast, milleks sodiaag jaguneb
Mõis (nimisõna)
suur ja imposantne maja