Sisu
Kuulekus (nimisõna)
Kuuleka olemise kvaliteet.
"Kuulekus on igas sõjaväes hädavajalik."
Kuulekus (nimisõna)
Konkreetsete volituste all tegutsevate isikute kollektiivkogu.
Kuulekus (nimisõna)
Käsu ülemuse kirjalik käsk tema alluvatele.
Kuulekus (nimisõna)
Mis tahes ametlik ametikoht aabitsa jurisdiktsioonis.
Kuulekus (nimisõna)
kuulekus
Kuulekus (nimisõna)
peatamine
Kuulekus (nimisõna)
Kuuletumise akt või kuulekuse seisund; vastavus asutuse poolt nõutavale; õigustatud ohjeldamine või kontrollimine.
Kuulekus (nimisõna)
Sõnad või toimingud, mis tähistavad volitusele allumist; kohusetunne.
Kuulekus (nimisõna)
Järgmine; järgijate keha; nagu Rooma katoliku sõnakuulelikkus või kogu paavsti võimule alluvate isikute kogu.
Kuulekus (nimisõna)
kuuletumise akt; kohusetundlik või alistuv käitumine teise inimese suhtes
Kuulekus (nimisõna)
tunnus, mis on valmis kuuletuma
Kuulekus (nimisõna)
käitumine, mille eesmärk on oma vanematele meeldida;
"nende lapsed ei olnud kuulekuse suhtes kunagi väga tugevad"
"ta läks advokaadikooli austades oma isade soove"
