Sisu
-
Pakt
Ladina pactumist pärit pakt ("milleski kokku lepitud") on ametlik leping. Rahvusvahelistes suhetes sõlmivad paktid tavaliselt kahe või enama suveräänse riigi vahel. Sisepoliitikas sõlmitakse paktid tavaliselt kahe või enama erakonna või muu organisatsiooni vahel. Märkimisväärsete rahvusvaheliste paktide hulka kuuluvad: Saksamaa ja Jaapani vaheline Comintern-vastane pakt (1936) Kanada ja USA vaheline autopakt (1965) Kelloggi – Briandi pakt, mitmepoolne sõjavastane leping (1928), Itaalia ja Triple Entente'i vaheline Londoni pakt (Suur) Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa) (1915) Molotovi – Ribbentropi pakt Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel (1939) Nõukogude – Jaapani neutraalsuspakt (1941) Põhja-Atlandi pakt, korraldades Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (1949) terasepakti Itaalia ja Saksamaa vahel. Saksamaa (1939) Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline fiskaalpoliitika stabiilsuse ja kasvu pakt (1997) Itaalia, Saksamaa ja Jaapani vaheline kolmepoolne pakt (1940) USA ja Põhja-Korea kokkulepitud raamistik viimati nimetatud riikide tuumaenergia arendamise kohta (1994) Varssavi pakt Ida-Euroopa kommunistlike riikide juhtkond, eesotsas Nõukogude Liiduga (1955-1991)
Pakt (nimisõna)
Kokkulepe; kompaktne; pakt.
Pakt (nimisõna)
Kahe või enama riigi vaheline leping
Pakk (nimisõna)
Kootud ja ettevalmistatud kimp; eeskätt selga kantav kimp, aga ka looma koorem, pall.
"Hobused vedasid pakid üle tasandiku."
Pakk (nimisõna)
Pakendi sisuga võrdne arv või kogus
Pakk (nimisõna)
Rahvahulk.
"pakk valesid"
"pakk kaebusi"
Pakk (nimisõna)
Ühendatud või sarnaste asjade arv või kogus; kollektiiv.
Pakk (nimisõna)
Täis komplekt mängukaarte; ka konkreetses mängus kasutatav sortiment.
"Me kavatsesime kaarte mängida, aga keegi ei toonud pakki."
Pakk (nimisõna)
Hulk koeri, jahti pidavaid või koos peetavaid koeri.
Pakk (nimisõna)
Hundipakk: hulk hunte, kes jahivad koos.
Pakk (nimisõna)
Mitmed isikud, kes on seotud halva ülesehituse või tavaga või viivad selle ellu; jõuk.
"pakk vargaid või nagusid"
Pakk (nimisõna)
Rühm skaute.
Pakk (nimisõna)
Raputas vaadisaluseid.
Pakk (nimisõna)
Kimp lehtmetallist plaate üheaegseks valtsimiseks.
Pakk (nimisõna)
Suur ala hõljuvaid jäätükke sõitis enam-vähem üksteisega kokku.
"Laev pidi purjetama jääpaki ümber."
Pakk (nimisõna)
Ümbrik või ümbris lehtedest, mida kasutatakse hüdropaatilises praktikas ja mida vastavalt ravimeetodile nimetatakse kuivpakendiks, märgpakendiks, külmpakendiks jne.
Pakk (nimisõna)
: Lahtine, alatu või väärtusetu inimene.
Pakk (nimisõna)
Tihe objektpallide rühm kiirspordis. Tavaliselt punased snuukeris.
Pakk (nimisõna)
Etapid ragbi meeskonnas (kaheksa Rugby Liidus, kuus Rugby Liigas), kes vastase pakiga moodustavad võsa.
"Kapten pidi vigastatud fullbacki asendamiseks mehe pakist välja võtma."
Pakk (verb)
Asjade kokkuviimine või viimine piiratud ruumi, eriti ladustamiseks või transportimiseks.
Pakk (verb)
Paki tegemiseks; korraldama tihedalt ja kindlalt pakis; seega paigutada ja paigutada kompaktselt nagu pakendis; tihedas järjekorras pressimiseks või kitsaks kompassiks.
"pakkida kaubad karpi;"
"kala pakkima"
Pakk (verb)
Paki täitmine viisil, st kompaktselt ja kindlalt nagu transportimisel; järelikult tihedalt täita või täiendada; sisse mahutama; tekitada täis; tungima.
"pakkida pagasiruumi;"
"näidend või publik pakkib teatrit"
Pakk (verb)
Ümbriseks niiskes või kuivas lehes, paljude katete sees.
"Arst andis Kellyle mõned sulfa-pillid ja pakkis käe kuumaveekottidesse."
Pakk (verb)
Läbikindlaks muutmiseks, näiteks sobivat materjali täites või ümbritsedes, või paigaldamiseks või kohandamiseks nii, et see liiguks ilma õhku, vett või auru läbi laskmata.
"vuugi kokku pakkima;"
"aurumasina kolvi pakkimiseks;"
"pakkige kellegi käsi jääle."
Pakk (verb)
Pakkide, pallide või kimpude moodustamiseks; esemete turvaliseks paigutamiseks transportimiseks.
Pakk (verb)
Ladustamise või transportimise või ladustamise eest tasumise lubamine; kokkusurutud või kokku settida, moodustades kompaktse massi.
"kaubad pakivad mugavalt;"
"märg lumi pakkib hästi"
Pakk (verb)
Koguneda karjadesse või koolidesse.
"sirm või ahven hakkavad pakkima"
Pakk (verb)
Petta, asju ebaõiglaselt korraldada.
Pakk (verb)
Ühendada (telegraaf), et neid ühe saatena odavamalt kasutada.
Pakk (verb)
Mängu ebaõiglaseks kinnitamiseks sorteerige ja järjestage (kaardid) pakendis.
Pakk (verb)
Teatud tulemuse tagamiseks koondada või tasa teha ebaõiglaselt ja petlikult.
"žürii pakkima"
Pakk (verb)
Ebaõiglaselt või pettusega suvatsemine; proovima.
Pakk (verb)
Pakiga laadimiseks; järelikult laadima; koormama.
"hobust pakkima"
Pakk (verb)
Liigutada või kaasas kanda.
Pakk (verb)
Ühendada halbades meetmetes; liituda ebaseaduslikel eesmärkidel; ühinema kokkumänguga.
Pakk (verb)
Põhjustada minna; pagasi või asjadega minema; eriti meelega või äkki ära; - vahel väljalülitatud. Vt pakk ära.
"poisi kooli kaasa pakkima"
Pakk (verb)
Transpordiks pakkides või viisil, nagu pakk (st meeste või loomade selga).
Pakk (verb)
Kiirustades lahkumiseks; - üldiselt välja või välja.
Pakk (verb)
Laskmise blokeerimiseks, eriti korvpallis.
Pakk (verb)
Et nad saaksid koos mängida, eriti nende tehnikat silmas pidades.
Pakk (verb)
Parema nähtavuse tagamiseks kandke pükstes proteesitavat peenist.
Pakt (nimisõna)
Kokkulepe; liiga; kompaktne; pakt.
Pakk (nimisõna)
Pakt.
Pakk (nimisõna)
Kootud ja ettevalmistatud kimp; eriti selga kantav kimp; koorem loomale; pall, nagu kaubad.
Pakk (nimisõna)
Paki sisuga võrdne arv või kogus; seega palju; koorem.
Pakk (nimisõna)
Rühm või kogus ühendatud või sarnaseid asju; nagu pakk valesid
Pakk (nimisõna)
Suur ala hõljuvaid jäätükke sõitis enam-vähem üksteisega kokku.
Pakk (nimisõna)
Ümbrik või ümbris lehtedest, mida kasutatakse hüdropaatilises praktikas ja mida vastavalt ravimeetodile nimetatakse kuivpakendiks, märgpakendiks, külmpakendiks jne.
Pakk (nimisõna)
Lahtine, alatu või väärtusetu inimene. Vaadake pagasit.
Pakk (nimisõna)
Hüdropaatilises praktikas pannakse tekki või linast ümbrist, mida nimetatakse kuivpakendiks, märgpakendiks, külmpakendiks jms, vastavalt kasutatud tekide või lehtede seisukorrale patsiendi raviks; samuti sellise kohtlemise fakt või seisund.
Pakk (nimisõna)
Esiveolised, kes moodustavad poole saastumisest; ka raputus.
Pakk
Paki tegemiseks; korraldama tihedalt ja kindlalt pakis; seega paigutada ja paigutada kompaktselt nagu pakendis; vajutada tihedas järjekorras või kitsasse kompassi; kui, pakkida kaubad karpi; kala pakkima.
Pakk
Paki täitmine viisil, st kompaktselt ja kindlalt nagu transportimisel; järelikult tihedalt täita või täiendada; sisse mahutama; tekitada täis; tungima; as, pakkida pagasiruumi; näidend või publik pakkib teatrit.
Pakk
Mängu ebaõiglaseks kinnitamiseks pakkimine (kaardid) sorteerimiseks ja sorteerimiseks pakkides; {3} (tekk) virnastamiseks.
Pakk
Teatud tulemuse tagamiseks koondada või tasa teha ebaõiglaselt ja petlikult; virnastama {3}; nagu žürii või kaukausi pakkimiseks.
Pakk
Ebaõiglaselt või pettusega suvatsemine; proovima.
Pakk
Pakiga laadimiseks; järelikult laadima; koormama; nagu hobuse pakkimiseks.
Pakk
Põhjustada minna; pagasi või asjadega minema; eriti esmatähtsalt või järsku ära; pakkimiseks; - mõnikord väljas; kui poiss kooli kaasa pakkida.
Pakk
Transpordiks pakis või viisil (nt meeste või metsaliste seljal).
Pakk
Ümbriseks niiskes või kuivas lehes, paljude katete sees. Vt Pack, n., 5.
Pakk
Muuta läbitungimatuks, näiteks täites või ümbritsedes seda sobiva materjaliga, või paigaldada või kohandada nii, et see liiguks ilma õhku, vett või auru läbi laskmata; as, vuugi pakkimiseks; aurumasina kolvi pakkimiseks.
Pakk
Millega tihedalt katta, ümbritseda või kaitsta;
Pakk (verb)
Pakkide, pallide või kimpude moodustamiseks; esemete turvaliseks paigutamiseks transportimiseks.
Pakk (verb)
Ladustamise või transportimise või ladustamise eest tasumise lubamine; kokkusurutud või kokku settida, moodustades kompaktse massi; kui, kaubad pakivad mugavalt; märg lumi pakib hästi.
Pakk (verb)
Koguneda karjadesse või koolidesse; kui sirm või ahven hakkavad pakkima.
Pakk (verb)
Kiirustades lahkumiseks; - üldiselt välja või välja.
Pakk (verb)
Ühendada halbades meetmetes; liituda ebaseaduslikel eesmärkidel; ühinema kokkumänguga.
Pakt (nimisõna)
kahe riigi või suveräänide vaheline kirjalik leping
Pakk (nimisõna)
suur määramatu arv;
"sipelgate pataljon"
"palju teleantenne"
"religioonide paljusus"
Pakk (nimisõna)
täielik kollektsioon sarnastest asjadest
Pakk (nimisõna)
väike pakk (sigarettide või kilena)
Pakk (nimisõna)
kurjategijate ühendus;
"politsei üritas jõugu lõhkuda"
"pakk vargaid"
Pakk (nimisõna)
eksklusiivne inimeste ring, kellel on ühine eesmärk
Pakk (nimisõna)
jahiloomade rühm
Pakk (nimisõna)
kreem, mis puhastab ja toniseerib nahka
Pakk (nimisõna)
leht või tekk (kas kuiv või märg), et ümbritseda keha terapeutilise toime saavutamiseks
Pakk (nimisõna)
kimp (eriti selga kantav kimp)
Pakk (verb)
korraldage konteinerisse;
"pakkige raamatud kastidesse"
Pakk (verb)
täitma mahutavuseni;
"See laulja pakendab kontserdisaale alati"
"Nad mõrvakatsed pakkisid kohtumaja"
Pakk (verb)
suruma vati sisse;
"vatipaber kasti"
Pakk (verb)
kandma, nagu selja peal;
"Pakkige oma telgid mäe tippu"
Pakk (verb)
luua tulemuste mõjutamiseks komitee või seadusandlik organ koos oma toetajatega;
"pakkima žürii"
Pakk (verb)
ole iseendaga; olla ühel inimesel;
"Ta võtab alati vihmavarju"
"Ma kannan alati raha"
"Ta pakib mägedesse minnes relva"
Pakk (verb)
vajutage tihedalt kokku või suruge kokku;
"Rahvas pakkis auditooriumi"
Pakk (verb)
matk seljakotiga;
"Igal suvel teevad nad Rockies seljakotti"
Pakk (verb)
suruge tihedalt alla;
"tampige kohvi jahvatatud mahutis espresso valmistamiseks"
Pakk (verb)
tihend pakendiga;
"pakkige kraan"
Pakk (verb)
omadus olla pakendatav või kokkusurutav või tihendatav;
"See pulber tihendab kergesti"
"Sellised paaritu kujuga esemed ei pakata hästi"
Pakk (verb)
laadige pakki
Pakk (verb)
töödelge keha või selle mõnda osa, mähkides seda nagu tekke või linasid, kandes sellele kompresseid või täites asju katmiseks, hoidmiseks või teraapiaks või vere imendumiseks;
"Õde pakkis haavale marli
"Teil oleks parem paisunud pahkluu jääga kokku pakkida"
