Sisu

• Stoma

  
  

  Botaanikas on stoma (mitmuses "stomata"), mida nimetatakse ka stomaadiks (mitmuses "stomates") (kreeka keeles στόμα, "suu"), pooridena, mida leidub lehtede, varte ja muude elundite epidermises. hõlbustab gaasivahetust. Poor piirneb spetsiaalsete parenhüümirakkude paariga, mida nimetatakse kaitserakkudeks ja mis vastutavad stomataalse ava suuruse reguleerimise eest. Seda terminit kasutatakse tavaliselt ühiselt kogu stomataalse kompleksi tähistamiseks, mis koosneb paaritud kaitserakkudest ja poorist endast, mida nimetatakse stomataalseks avaks. Õhk siseneb taimedesse nende avade kaudu gaasilise difusiooni teel ning sisaldab süsinikdioksiidi ja hapnikku, mida kasutatakse vastavalt fotosünteesis ja hingamisel. Fotosünteesi kõrvalproduktina toodetav hapnik hajub atmosfääri samade avade kaudu. Samuti hajub veeaur läbi stomata atmosfääri protsessis, mida nimetatakse transpiratsiooniks. Stomatat leidub kõigi maismaataimede rühmade, välja arvatud maksavõsad, sporofüütide põlvkonnas. Vaskulaarsetes taimedes on stomata arv, suurus ja jaotus väga erinev. Kaheidulehelistel lehtedel on alumisel pinnal rohkem stomaati kui ülemisel. Üheidulehelistel nagu sibul, kaer ja mais võib mõlemal lehepinnal olla umbes sama arv stomaate. Ujuvate lehtedega taimedes võib stomata esineda ainult ülemises epidermises ja uputatud lehtedel võib stomata täielikult puududa. Enamikul puuliikidel on stomata ainult alumisel lehepinnal. Lehti, millel on nii ülemisel kui ka alumisel lehel stomataadid, nimetatakse amphistomatoosseteks lehtedeks; lehed, mille stomata on ainult alumisel pinnal, on hüpostomatoossed ja lehed, millel stomata on ainult pealispinnal, on epistomatoossed või hüperstomatoossed. Suurus varieerub liigiti, otstes pikkused võivad olla vahemikus 10 kuni 80 urn ja laius vahemikus mõned kuni 50 um.

  
  

• Stomata

  Botaanikas on stoma (mitmuses "stomata"), mida nimetatakse ka stomaadiks (mitmuses "stomates") (kreeka keeles στόμα, "suu"), pooridena, mida leidub lehtede, varte ja muude elundite epidermises. hõlbustab gaasivahetust. Poor piirneb spetsiaalsete parenhüümirakkude paariga, mida nimetatakse kaitserakkudeks ja mis vastutavad stomataalse ava suuruse reguleerimise eest. Seda terminit kasutatakse tavaliselt ühiselt kogu stomataalse kompleksi tähistamiseks, mis koosneb paaritud kaitserakkudest ja poorist endast, mida nimetatakse stomataalseks avaks. Õhk siseneb taimedesse nende avade kaudu gaasilise difusiooni teel ning sisaldab süsinikdioksiidi ja hapnikku, mida kasutatakse vastavalt fotosünteesis ja hingamisel. Fotosünteesi kõrvalproduktina toodetav hapnik hajub atmosfääri samade avade kaudu. Samuti hajub veeaur läbi stomata atmosfääri protsessis, mida nimetatakse transpiratsiooniks. Stomatat leidub kõigi maismaataimede rühmade, välja arvatud maksavõsad, sporofüütide põlvkonnas. Vaskulaarsetes taimedes on stomata arv, suurus ja jaotus väga erinev. Kaheidulehelistel lehtedel on alumisel pinnal rohkem stomaati kui ülemisel. Üheidulehelistel nagu sibul, kaer ja mais võib mõlemal lehepinnal olla umbes sama arv stomaate. Ujuvate lehtedega taimedes võib stomata esineda ainult ülemises epidermises ja uputatud lehtedel võib stomata täielikult puududa. Enamikul puuliikidel on stomata ainult alumisel lehepinnal. Lehti, millel on nii ülemisel kui ka alumisel lehel stomataadid, nimetatakse amphistomatoosseteks lehtedeks; lehed, mille stomata on ainult alumisel pinnal, on hüpostomatoossed ja lehed, millel stomata on ainult pealispinnal, on epistomatoossed või hüperstomatoossed. Suurus varieerub liigiti, otstes pikkused võivad olla vahemikus 10 kuni 80 urn ja laius vahemikus mõned kuni 50 um.

  
  

• Stoma (nimisõna)

  Üks lehe või varre epidermise pisikestest pooridest, mille kaudu gaasid ja veeaur läbivad.

• Stoma (nimisõna)

  Väike avaus membraanis; kirurgiliselt konstrueeritud ava, eriti kõhupiirkonnas olev ava, mis võimaldab pärast kolostoomi või ileostoomiat jäätmetest läbi minna.

• Stoma (nimisõna)

  Suuline avaus, näiteks nematood suuõõnes.

• Stoma (nimisõna)

  Kunstlik pärak.

• Stoma (nimisõna)

  ükskõik milline taime lehe või varre epidermises asuv minuti pooridest, moodustades muutuva laiusega pilu, mis võimaldab gaase liikuda rakkudevahelistes ruumides ja sealt välja.

• Stoma (nimisõna)

  väike ava nagu suu mõnel madalamal loomal.

• Stoma (nimisõna)

  õõnesorgani, eriti soolestikku või hingetoru viiva keha pinnale tehtav kunstlik ava.

• Stoma (nimisõna)

  Üks minutilistest avadest rakkude vahel paljudes seroossetes membraanides.

• Stoma (nimisõna)

  Minimaalne hingamine rakkudevahelistesse ruumidesse avanevate lehtede või muude organite pooridega, mis tavaliselt piirnevad kahe kontraktiilse rakuga.

• Stoma (nimisõna)

  Häbimärk. Vt Stigma, n., 6 (a) ja (b).

• Stoma (nimisõna)

  minutine lehe või varre epidermise poor, mille kaudu gaasid ja veeaur pääsevad läbi

• Stoma (nimisõna)

  suu või suu sarnane ava (eriti selline, mis on loodud keha pinnale operatsiooni teel, et luua ava siseorganile)