Sisu

• Supine

  
  

  Grammatikas on supiin mõnes keeles kasutatava verbaalse nimisõna vorm. Seda terminit kasutatakse kõige sagedamini ladina keeles, kus see on üks verbi neljast põhiosast. Seda sõna kasutatakse tavaliselt seljatoe lamamispositsiooni kirjeldamiseks (vastupidiselt kõhuli, lamades näoga allapoole), kuid keegi pole suutnud selgitada, miks grammatikud seda tegusõna selle osa kirjeldamiseks kasutavad.

• Supine (omadussõna)

  Lamades selili.

  "lamatud"

  "kõhuli | varjatud"

• Supine (omadussõna)

  Vastumeelne võtma moraalselt passiivset millegi suhtes.

  "passiivne | rahulik | laisk | unine | lohutu"

• Supine (omadussõna)

  Kaldus või kaldus kaldu, kaldus.

  "kaldu | kaldus"

• Supine (nimisõna)

  Ablatiivses tähenduses ja jagab sama varju kui passiivne osaosa.

• Supine (nimisõna)

  
  

  Kombineerib koos telgedega.

• Lamav (omadussõna)

  Pikali heitma.

• Lamav (omadussõna)

  Passiivne; jõude.

• Lamav (nimisõna)

  Jalgratas või kolmerattaline jalgratas, mis asetab ratturi lamavasse asendisse.

• Supine (omadussõna)

  (inimese) lamades nägu ülespoole.

• Supine (omadussõna)

  eesmine või ventraalne osa ülespoole.

• Supine (omadussõna)

  (käest) peopesaga ülespoole.

• Supine (omadussõna)

  suutmatus tegutseda või protestida moraalse nõrkuse või ükskõiksuse tagajärjel

  "valitsus oli rassilise ebaõigluse ees lamav"

• Supine (nimisõna)

  ladinakeelne verbaalne nimisõna, mida kasutatakse ainult süüdistavatel ja ablatiivsetel juhtudel, eriti eesmärgi tähistamiseks (nt mirabile dictu 'imeline suhelda').

  
  

• Lamav (omadussõna)

  (eriti inimese või inimese nägu) lamades

  "lamavad kujud"

• Lamav (omadussõna)

  (taime), mis kasvab maapinna lähedal

  "lamavad põõsad"

• Lamav (nimisõna)

  teatud tüüpi jalgratas, mis on ette nähtud sõitmiseks ja asetseb seljatoed peaaegu tasaselt.

• Supine (omadussõna)

  Lamades seljal või nägu ülespoole; - kõhuli vastu.

• Supine (omadussõna)

  Tahapoole kallutamine või päikese käes kalduvus; kaldus; kaldu.

• Supine (omadussõna)

  Hoolimatu; hoolimatu; laisk; loetelutu.

• Supine (nimisõna)

  Verbaalne nimisõna; või (vastavalt C.F.Beckerile) infinitiivse meeleolu juhtum, mis lõpeb numbritega -um ja -u, seda, et -um nimetatakse mõnikord endiseks lamamistooliks ja in-u-ga viimaseks lamavaks.

• Lamav (omadussõna)

  Kummardus; lamamine; valetamine; kui roomlaste lamav rüht söögi ajal. Seega piltlikult öeldes; Puhkamine; passiivne; jõude.

• Supine (omadussõna)

  lamades nägu ülespoole

• Supine (omadussõna)

  ei paku vastupanu;

  "vastupidavad pantvangid"

  "Ükski teine ​​koloonia ei näidanud sellist lamavat, omakasupüüdmatut abitust, kui ta lubas omaenda piiriäärsetel kodanikel armutult kannatada."

• Lamav (omadussõna)

  pikali heitma; mugavus- või puhkeasendis