Sisu

• Ellujäämine (nimisõna)

  
  

  ellujääja vananenud õigekiri

• Ellujääja (nimisõna)

  See, kes jääb ellu; see, kes kannatab läbi katastroofi või raskuste.

• Ellujääja (nimisõna)

  Inimene, kes suudab taluda raskusi.

• Ellujääja (nimisõna)

  See, kes tundis konkreetset surnuid.

  "Ta oli pärit suurest perest ja tal oli palju sõpru, nii et matused olid rahvast täis leinavaid üleelamisi."

• Ellujääja (nimisõna)

  inimene, kes jääb ellu, eriti inimene, kes jääb ellu pärast sündmust, milles teised on surnud

  "ta oli veresauna ainus ellujäänu"

• Ellujääja (nimisõna)

  ülejäänud grupp inimesi või asju

  "viimaste aastate meeskond"

• Ellujääja (nimisõna)

  
  

  inimene, kes tuleb elus toime raskustega

  "ta on sündinud ellujäänu"

• Ellujääja (nimisõna)

  ühine üürnik, kellel on teiste surma korral õigus kogu pärandvarale.

• Ellujääja (nimisõna)

  See, kes jääb ellu või elab üle teise inimese või mis tahes aja, sündmuse või asja.

• Ellujääja (nimisõna)

  Kahe ühise üürniku või kahe inimese, kellel on mis tahes vastu ühine huvi, pikem maks.

• Ellujääja (nimisõna)

  see, kes elab läbi vaeva;

  "tulekahjus ellujäänud viidi haiglasse"

• Ellujääja (nimisõna)

  see, kes ületab teise;

  "ta jättis oma talu oma ellujäänute hooleks"

• Ellujääja (nimisõna)

  loom, kes jääb hoolimata ebaõnnestumistest ellu;

  
  

  "Külmad talved olid ellu jäänud vaid kõige karmimad loomad"