Sisu
- Peamine erinevus
- Käitu seaduse vastu
- Võrdlusdiagramm
- Mis on seadus?
- Mis on seadus?
- Peamised erinevused
- Järeldus
Peamine erinevus
Peamine erinevus seaduse ja seaduse vahel on see, et seadus on osa konkreetsemast seadusandlusest, mis viitab konkreetsetele asjaoludele ja konkreetsetele inimestele, ning seadus on osa õigusaktist, mis seob inimesi ja on kõigi poolt jälgitav.
Käitu seaduse vastu
Tegu on teatud tüüpi seadus, mis puudutab konkreetset olukorda ja asjaolusid. Valitsus on need kustunud, et inimestele teada anda konkreetse olukorraga seotud reegleid ja määrusi. Seadus on üldmõiste, mis seostub kõigi parlamendis vastuvõetud reeglite ja määrustega ning on mõeldud inimeste käitumise suunamiseks. Seadused aitavad ka kodanikke kaitsta ja ka avalikku korda säilitada. Parlamendis vastu võetud akt. Sellest ei saa seadust. Kuni parlament selle vastu võtab, tuntakse seadust seaduseelnõuna, samas kui seadust nimetatakse alati seaduseks, kuna see on juba eksisteerinud eksisteerimine. Akt on täpsem, kuna need kannavad võimul oleva valitsuse ideid ja seadused on oma olemuselt tavalised. Kui tahame teemat sügavalt arutada, peame viitama teole vastupidiselt, viidates tavaliselt selle riigi reeglitele ja regulatsioonidele, kus me kasutame mõistet seadus. Tegu on jutustavam, kuna see sisaldab kogu seaduse jõustamiseks vajalikku teavet. Seadus aga sätestab, mida tuleb selgelt ja lühidalt järgida.
Võrdlusdiagramm
| Tegutse | Seadus |
| Seaduses viidatakse seadusandja poolt loodud seadusele, mis keskendub konkreetsele teemale ja sisaldab sellega seotud sätteid. | Seadus osutab põhiasutustele ja reeglitele, mis reguleerivad ühiskonna asju, mille on loonud ja jõustanud määratud asutus. |
| Mis see on? | |
| See on eelnõu, mis võeti vastu mõlemast parlamendikojast. | See on väljakujunenud nähtus. |
| Eesmärk | |
| Anda ühiskonnale teada konkreetsete olukordade reeglid ja määrused. | Kaitsta ühiskonda ja inimesi ebaausate tavade eest ning säilitada avalikku korda. |
| Loodus | |
| Konkreetne | Üldine |
| Ülevaade | |
| Miks ja kuidas reeglid kehtestati. | Mis peaks olema ja mida ei tohiks teha. |
Mis on seadus?
Seadus on konkreetsem seadusandlus, mida kohaldatakse konkreetsete asjaolude ja konkreetsete inimeste suhtes. Lisaks sellele võtab valitsus vastu õigusakte, mille eesmärk on teavitada inimesi konkreetse olukorraga seotud sätetest ning kuidas ja miks peab avalikkus järgima neid kohustuslikke reegleid. Seega näeme, et seadus on täpsem. Põhjus on see, et üldiselt on seadus põhiseaduslik plaan, mille koostab valitsus. Seadus võetakse vastu parlamendis, et muuta see seaduseks, seadust tuntakse seaduseelnõuna. Eelnõu esitatakse esmalt mõlemas parlamendihoones, pärast seda arutatakse ja edastatakse arutelu, millele järgneb hääletamine. Kui maja vastu võtab, saadetakse see presidendile kinnitamiseks ja volitamiseks, misjärel sellest saab akt. Seda protsessi nimetatakse jõustamiseks. Akti kaudu muudetakse valitsuse plaanid maarahvale hädavajalikuks. Seadused on reeglid, millele on lisatud paberileht. Seadused, kui need vastu võetakse, muutuvad siis seadusteks. Reeglid, tehaseõiguse konsultandid ja aktid on ühiskonna vajalik osa. Ühiskonna tõrgeteta toimimise tagamiseks on oluline, et kõik teaksid, mida inimene saab teha ja mida mitte.
Mis on seadus?
Seadused on reeglid ja juhendid, mida korraldavad sotsiaalsed institutsioonid käitumise reguleerimiseks. Neid seadusi koostavad valitsusfunktsionäärid, kelle mõnes riigis valib avalikkus oma seisukohtade esindamiseks. Lihtsamalt öeldes on seadused asjad, mida inimene saab teha ja mida mitte. Selle jõustavad valitsuse ametnikud, näiteks politseinikud, esindajad ja kohtunikud. Seadused on mõisted, mis peavad läbima kontrolli, tasakaalustamise ja hääletamise protsessi, et neist saaks seadus. Seaduse vastuvõtmine varieerub aga valitsusest sõltuvalt. Diktatuuris on juhil õigus jätta välja kõik seadused, mida ta soovib. Demokraatias peavad seaduse täitmise seaduse eelnõu hääletama valitsuse eri osades. Seadusi peavad täitma kõik, sealhulgas eraisikud, rühmad ja ettevõtted, aga ka avalikud isikud, organisatsioonid ja asutused. Seadused sätestavad järgitavad standardid, protseduurid ja põhimõtted. Seadust täidab kohtusüsteem, s.t nende rikkumise eest vastutavad isikud saavad kohtu alla. Raamitüüpe on mitut tüüpi, näiteks kriminaal-, tsiviil-, tehaseseaduse konsultandid ja rahvusvahelised seadused. Seaduse rikkumine on karistatav kuritegu ja sellel on drastilised tagajärjed, näiteks kopsakad trahvid, vangla- ja üldkasuliku töö aeg.
Peamised erinevused
- Parlamendi loodud eeskirju, mis keskenduvad kindlale teemale ja sisaldavad sellega seotud sätteid, nimetatakse seaduseks. Seadust selgitatakse kui reegleid ja põhimõtteid, mille on kehtestanud nimetatud võim ja mis on mõeldud ühiskonna liikmete tegevuse reguleerimiseks.
- Seadus on tavapärane nähtus, seevastu seadus on peamiselt seaduseelnõu, mis esitatakse kõigepealt parlamendis ja kui see võtab vastu nii majade kui ka presidendi nõusoleku, saab sellest seadus.
- Seadus on sunnitud inimesi kaitsma ebaausate tavade eest ja avalikku korda. Vastupidiselt sellele on tegevuse loomise peamiseks põhjuseks inimeste teavitamine konkreetsete olukordade reeglitest.
- Seadus on üldine, see hõlmab kõiki valitsuse poolt igal ajal loodud reegleid ja määrusi. Teisest küljest on tegu kindel, kuna see piirdub konkreetse olukorraga, nagu kõik lepinguseadusega kaitstud lepingu sätted või seltsinguga seotud sätted on seotud seltsingutega jne.
- Tegu on kaudne, mis selgitab, miks ja kuidas seadused sundisid. Vastupidiselt kirjeldab seadus seda, mis peaks olema ja mida mitte mingil juhul teha.
Järeldus
Seadused ja seadused on väga olulised riigi valitsuse korralduse ja toimimise jaoks. Need aitavad lahendada inimeste küsimusi õiglaselt ja õiglaselt ning tagada ka rahuliku ühiskonna.
